Avaleht Turundus Rohepesu: hea või halb?

Rohepesu: hea või halb?

Praegune ettevõtete trend on “roheline”, “öko” ja “vegan”. See trend on aga sattunud kriitika alla ja paljud arvavad, et tegu on puhtalt rohepesuga. Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth räägib, mis on rohepesu ja kas see on hea või halb.

Ma usun, et kui küsida inimestelt, kas sa oled tööl täpselt see sama inimene, kes oled kodus, siis päris paljud vastaks (peale tõsist järgi mõtlemist) eitavalt. Kanname elus erinevaid rolle ja käitume vastavalt nendele rollidele. Kellegi jaoks oleme lapsevanem, kellegi jaoks võib-olla õde, kellegi jaoks õpetaja, kellegi jaoks klienditeenindaja, kellegi jaoks elukaaslane. Vean kihla, et räägid oma lapsega teistmoodi kui enda kolleegidega. Lapse jaoks oled keegi teine kui töökaaslaste jaoks. See ongi normaalne või vähemasti ühiskond peab seda normaalseks. Oleks imelik, kui räägiksime oma alaealiste lastega samamoodi kui advokaadiga.

Alati on erandeid, kuid erinevate rollide omamine paneb meid siiski ka erinevatesse olukordadesse ja seeläbi oleme ise veidi rohkem kaastundlikumad ja mõistame teisi inimesi veidi rohkem.

Samas, alati leidub inimesi, kes ütlevad, et sa oled kahepalgeline, kodus oled teistsugune ja tööl “selline”. Tegelikult me kõik oleme “sellised” teatud määral. Jah, ma ei mõtle siin isiksuse kahestumist, vaid siiski rolle, mida elus kanname. Enamus inimesi proovivad käituda sotsiaalse normi kohaselt ja soovivad näida paremate inimestena. Püüdleme alati paremuse poole. Tahame saada paremateks inimesteks või vähemasti omada teatud kuvandit teiste silmis.

Kui rolle peetakse normaalseks eraisiku maailmas, siis kuidas on lood ettevõtetega? Kui ettevõtted loovad rolle ja kuvandeid, siis seda peetakse “turundus üritab mingit muljet jätta” ettevõtmiseks ja “tegelikult kindlasti nii ei ole, see ettevõte pole selline”.

Praegune ettevõtete trend on “roheline”, “öko” ja “vegan”. Osad kritiseerivad seda, et tegu on puhtalt rohepesuga ja päriselt see loodusele kaasa ei aita. Mis on rohepesu? Üritatakse näida või tekitada kuvandit, et tegu on väga loodussõbraliku ettevõtte, toote, teenuse või inimesega. Võimalikult palju tegevusi seostatakse keskkonnahoiuga.
Nii nagu inimesed, üritavad ka ettevõtted omada kuvandit. Kuvandi loomiseks (ettevõttel) on aga vaja päriselt midagi ära teha. Kui sa ütled, et pooldad ökot ja sellele järgneb 0 tegevust, siis sind ei võeta päris tõsiselt. Samas, hea reklaamiga (püsiv ja kallis reklaam) saab kõike teha ja lõpuks võivad inimesed uskuma jääda, et oled öko-firma, kuigi tegelikult ei tee selleks midagi (samas, teadlikkuse tõstmine keskkonnasäästlikkusest on ju ka hea?). Siiski, inimesed on targad ja üldiselt eelmainitud lahenduse peale minna ei saa. Väga vähesed jääksid seda uskuma.

See tähendab seda, et ettevõtted peavad päriselt kasvõi väikeseid samme astuma looduse säilitamise ja taastamise suunas ja see ON HEA! Samas, ma endiselt toonitan, et lahendused, mis algul tunduvad hea mõttena ei pruugi päriselt olla loodusele kasulikud. Olen rääkinud, et kui Saku Läte kasutaks klaasist pudeleid plastiku asemel, siis tegelikult tooks see rohkem kahju kui kasu (me praeguseid plastikpudeleid taaskasutame, meil on iga pudel lepingul arvel, peseme ja desinfitseerime ning täidame uuesti). Klaasist pudelite puhul oleks reaalne oht inimeste või loomade vigastamiseks (raske tõsta ja kerge purunema) ning sellega seoses kasvaksid transpordikulud väga kõrgeks, eritransport ehk pudeleid mahuks oluliselt vähem autosse (st. rohkem reostust kütuse kasutamise näol).

Ka meie oleme ühiskonna ja klientide soovide kohaselt võtnud sortimenti korduvkasutatavad jooginõud ning taimedest veetopsid. Nüüd aga selle asja kurvem pool ehk reaalne praktika. Inimesed, kes kõige rohkem kirjutavad kaebekirju, et miks teil ei ole neid ja neid ökotooteid. Võtame need tooted sortimenti või teeme eritellimuse just neile klientidele, sest justkui nõudlus on. Kes neid päriselt ostab? Jah, õige vastus: igatahes mitte need, kes neid kirju kirjutasid. Põhjus: hind. Paraku on nii, et “rohelist” toodet on kallim toota, näiteks mahekartul vs mürkidega piserdatud kartul. Võiks mõelda, et tavaline looduses kasvav kartul on odavam kui mürkidega piserdatud kartul, aga tegelikult, selleks et rohkem saaki saada (loe: müümiseks suuri koguseid omada) on vaja oluliselt rohkem ökokartulite eest hoolitseda ja kaitsta kahjurite eest (käsitöö) + tõenäoliselt muud kulud sertifikaatide näol.

Seega, kui ettevõtted ütlevad niisama, et nad on ökod, siis jah, see tõesti ei aita loodusele kaasa. Sellisel juhul võiks öelda, et tegu on tõesti rohepesuga. Samas, kui ettevõte kutsub ülesse käituma loodust säästvalt, siis see on siiski teadlikkuse tõstmine. Kui aga ettevõtted teevad juba palju väikeseid muutuseid, siis see on hea samm õiges suunas. See paneb ka teised ettevõtted ja konkurendid rohkem pingutama. See on justkui positiivne lumepall, mis on pandud veerema ja loodetavasti teeb see maailmast parema ja päriselt rohelisema koha.

Fakt on see, et äride eesmärk on üldiselt siiski äri teha ja raha teenida, aga õnneks töötavad seal PÄRIS INIMESED. Need päris inimesed on oma tõekspidamistega ja emotsioonidega ja tegevustega seal ettevõttes. Kui töötajatele läheb roheline maailma korda, siis tõenäoliselt võitleb ta selle eest ka koos ettevõttega, mida ta esindab ja päriselt võitleb, mitte ainult kuvandi pärast. Sellisel juhul saavad sellest kõik kasu: ettevõte (kui roheline kuvand), inimene ja keskkond otseselt.

Airi Freimuth
Saku Läte turundusjuht