Paljud uskusid, et e-kirjade roll meie elus hakkab lähiaastatel järk-järgult vähenema. Kuid sellele vaatamata on meiliturundus endiselt populaarne ja vaat et isegi kasvav trend.
Kui sotsiaalmeediale pilk heita, siis Facebooki uudisvoo orgaaniline levik on muutuv, nagu ka Instagrami ja Pinteresti heitlikud algoritmid. Just seesama püsimatus ongi kaasa toonud olukorra, kus turundajatel on aina keerulisem oma sihtrühmani jõuda. Seevastu meiliturundus on üks stabiilsemaid turundusplatvorme (seda nii heas kui halvas mõttes), mille baasstruktuur püsib stabiilsena. Ja just see toobki meid tänase teema, ehk meiliturunduse võimaliku tuleviku juurde ja vaatame, kuidas hakkavad meiliturundus ja aina populaarsemaks muutuvad häälseadmed omavahel läbi saama.
Häälseadmed, kui tänapäevase kodu ülemteenrid
Häälassistendid, nagu Amazon Alexa, Google Assistant või Apple’i Siri on meie kodudes aina tavapärasemaks nähtuseks. Statista uuringu kohaselt on 65% 25.-49. aastastest inimestest kasutanud häälassistendi abi vähemalt korra päevas.
Nagu arvata oligi, on see avanud tänapäevasele turundusele palju uusi uksi. Hääle, mitte pildi abil edasi antav brändikuvand ja info levitamine saab olema häälassistentide jaoks suur osa igapäevatööst.
Google avaldas hiljuti statistika, mille kohaselt soovib 52% hääljuhitavate assistentide omanikest saada oma häälseadme käest infot erinevate pakkumiste, kampaaniate ja tooteuudiste kohta ning 48% sooviks saada ka isikustatud nõuandeid, mis aitaksid elu mugavamaks ja mõnusamaks muuta. Uuringus osalejad märkisid, et neil poleks midagi ka selle vastu, kui häälassistent teavitaks neid üritustest, aitaks leida detailset infot äride ja ettevõtete kohta ning võtaks vajadusel ühendust klienditoe numbritega.
Tänapäevane meiliturundus: häältehnoloogia vs. meiliturundus
Häältehnoloogia on hakanud tasahilju hingama ka meiliturunduse tuleviku kuklasse ja mõned nutikõlarid oskavad juba praegu meie e-maili postkastile ligi pääseda ja seal ringi vaadata.
Kuigi häälassistendi võimalused ja oskused meie meilides tuhlamiseks on piiratud, siis sellegipoolest on elementaarseid tegevusi, millega nad juba praegu suurepäraselt hakkama saavad. Näiteks meilide sirvimine, ettelugemine, kirjadele vastamine või ka kustutamine ei valmista keskmisest võimekamale häälassistendile mingeid raskusi kui talle on selleks konkreetne käsk antud. Sellest saame omakorda järeldada, et üsna lähedases tulevikus jõuab kätte hetk, kus häälassistent suudab lisaks meilide lugemisele neist ka aru saada ja hakata lausa meie eest otsustama, milline kiri on tähtis ja milline mitte.
Kui nüüd mõelda uudiskirjadele, mida sa ise loed või mida su ettevõte saadab, siis paljudesse e-kirjadesse on tekstide vahele pikitud parajas koguses pilte, mida häälassistendid hetkel veel tajuda ei oska. Turundaja jaoks tähendab see seda, et tulevikus peab oma tekstidele veelgi suuremat tähelepanu pöörama, sest kirja pandud müügitekstid muutuvad häälassistendi abil heliks, mis peab olema selge, konkreetne ja arusaadav. Toome näite – kui su e-kirjade järjestuseks on tekst-pilt-tekst-pilt, siis on sul tulevikus võimalik tekstitulpade lõpust punkt ära jätta, et häälseade liiguks sujuvalt üle järgmisele tekstile. Nii saad muuta erinevad tootetekstid ühtlaseks ja sujuvaks jutuvooks.
Hetkeseis on aga selline, et kui su e-kirja avab täna häälassistent, siis teeb ta seda nii, et ta ei laadi alla ei kirjas olevaid pilte ega ka tracking pikslit, mis lugeja edasisi tegevusi oskaks jälgida. Nii et statistikas häälseadmete poolt avatud ja loetud kirjad hetkel ei kajastu. Paanikaks pole aga põhjust – need on alles häältehnoloogia esimesed ettevaatlikud sammud meiliturunduse maailmas. Ja kui häälseadmetele aasta või paari jagu arenguruumi anda, siis hakkab kindlasti ka meiliturundus sellest oma kasu saama.
Nutivõimete arengut ei maksa alahinnata
See oli kõigest paar aastat tagasi, kui maailm läks täiesti pöördesse mitusada eurot maksvatest nutikelladest, mis oskasid e-kirju oma väikesel sihverplaadil kuvada. Nüüd teeb sama töö juba ära iga mõnekümne eurone nutikell ja suudab lisaks ka vastamata kõnesid, messengeri sõnumeid, sms-e, ilmateateid, põletatud kaloreid ja lõunauinaku kvaliteeti näidata.
Võib eeldada, et häältehnoloogia puhul on asi analoogiline – kuigi täna keerleb kõik alles teksti ümber, siis peagi saame ehk rääkida juba häältehnoloogia ja miks mitte ka tehisintellektist suuremast koostööst.
Tehnoloogia tõepoolest areneb välgukiirusel!
Nagu ka eelnevalt spekuleerisime, suudab häälseade sinu kirjakasti sisuga peagi juba rohkemat ette võtta. Näiteks sorteerida su kirju prioriteetsuse, saatja, kategooria ja miks mitte ka sinu brändieelistuste järgi. Tõenäoliselt lubab häälseade sul peagi oma lemmikbrände määrata (või õpib su brändieelistuse ise selgeks), nii et ta saaks kohe märku anda, kui mõnes saabunud pakkumises su koera lemmikkrõbinad soodushinnaga on.
Tuleviku hääletehnoloogia lubab sul tõenäoliselt reageerida ka kirjades toodud tegevuskutsetele. Näiteks kui sulle reklaamitakse mingit eset ja sa soovid seda kohe osta, siis sul piisab seda oma häälseadmele öelda ja tema teeb ostutoimingud otse su meilikeskkonas, mitte enam veebipoes.
Võimalused, mida võiks luua häälseadme ja meilboksi omavaheline koostöö, on lõputud – kui soovid kirjasaatjale tagasi helistada, siis piisab sul seda oma nutikõlarile öelda. Ja kui tahad kohtumist kokku leppida, siis ei pea sa selleks arvuti taha istuma või kalendrit lappama – las häälseade vaatab ise kalendrit ja leiab kõigile sobivaima aja.
Turundajatel ja arendajatel saab kindlasti olema kõvasti nuputamist, kuidas häälseadmed ja neid ümbritsev tehnoloogia turundus- ja müügitegevuse jaoks ette valmistada. Sest läbi häälseadmete ja -assistentide sooritatud müügitehingute arv kasvab iga päevaga. Just äsja avaldas Amazon, et nende häälassistent Alexat kasutati ostude tegemiseks möödunud aastal tervelt kolm korda rohkem, kui kaks aastat tagasi. Nii et asi liigub ja teeb seda päris kiirelt.
Tehnoloogia vs E-mail – etapivõitude eest medaleid ei jagata
Tehnoloogilised muutused ja arengud tähendavad vaid üht – tagasiminekut ei ole. Nutikõlarite ja häälseadmete nõudlus kasvab iga päevaga, nagu kasvavad ka ootused antud tehnikale. Häälseadmete ja nutitehnoloogia tee tarbijate igapäevaellu on sisse tallatud. Isegi GeoMarketingi uuring näitab selgelt, et 65% Amazon Echo ja Google Home häälseadmete kasutajatest ei suudaks oma igapäevaelu ilma nutikõlarite enam ettegi kujutada.
Kuidas edasi?
Pole vahet, kas mõni eelpool kirjeldatud lahendus on leidnud koha su randmel või ootab käsklusi magamistoa kummutinurgal – on fakt, et suuremal osal neist seadmetest juba eksisteerib mingigi meilihalduse võimekus, nii et meie, meiliturundajad, saame olla rahulikud – meiliturundus ei kao kuhugi. Iseasi, kui edukalt me ise suudame tehnika arenguga sammu pidada.
Tanel Rand
smaily.com
